Meie perearstikeskuses osutatavad teenused:
Perearsti vastuvõtt
Pereõe vastuvõtt
Erinevate tõendite vormistamine (relvaloa-, juhiloa saamiseks, tervisetõendid jne)- tasuline. (tasumine ainult sularahas)
Diagnostiliste- ja raviprotseduuride teostamine:
- EKG teostamine
- Vererõhu monitooring (Holter)
- Analüüside võtmine ja teostmine (kliiniline veri, sh kiirtest kapillaarverest, biokeemia, sh veresuhkru kiirtest, uriin, sh kiirtest)
- Bakterioloogiliste külvide võtmine
- Intramuskulaarne ja intravenoosne süstimine
- Haavaniitide eemaldamine
- Sidumine
- Puugi eemaldamine
- Kõrvaloputus
- Nägemisteravuse määramine
- Immuniseerimine
Vaktsineerimine
https://vaktsineeri.ee/
Riiklik immuniseerimiskava
https://vaktsineeri.ee/et/haigused-ja-vaktsiinid/vaktsineerimine-eestis/riiklik-immuniseerimiskava
Omal soovil kalendrivälised vaktsiinid on tasulised. Riiklik vaktsineerimismäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/107072011003
Meie keskuses saab vaktsineerida end järgnevate haiguste vastu:
- A Hepatiit
- B Hepatiit
- Gripp
- Puukentsefaliit
- Tuulerõuged
- Difteeria-teetanus-läkaköha
- Lastehalvatus
- Papilloomviirus (emakakaela vähi põhjustaja)
- Pneumokokk
- Rotaviirus
- Leetrid-mumps-punetised
NB! Vajalik eelnev kokkulepe (vaktsiinid on vaja eelnevalt tellida)
Mida teha, kui vaktsineerimise järgselt tekivad kõrvaltoimed?
Juhul, kui süsti järgselt tekib süstekohale punetus või kõva tükk, pidage nõu oma pereõe või perearstiga. Kui lapsel tekib palavik, mis on kõrgem, kui 38,5, andke lapsele palavikualandajat(paracetamol,ibuprofeeni suspensioon). Lokaalsete reaktsioonide korral (süstekoha valu, punetus) asetada süstekohale külm ja niiske kompress. Juhul, kui laps nutab kiledalt ja palavik ei allu ravile, pöörduge Lastehaigla valvetuppa. Kõikidest vaktsineerimise järgselt tekkinud kõrvaltoimetest informeerige esimesel võimalusel ka oma perearsti/pereõde.
Millistel juhtudel ei vaktsineerita?
- Äge, kõrge palavikuga (üle 38°) kulgev haigus. Palaviku ajal tõuseb organismis nende ainete tase, mis pärsivad antikehade teket ja seega pole vaktsiinist saadav kasu maksimaalne.
- Ülitugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiinis sisalduvale ainele (kanamunavalk).
- Sama vaktsiini eelmise doosi järgselt tekkinud tugev allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk, hingamisraskus).
- Immuunpuudulikkus - organismis ei ole piisavalt neid rakke, mis tekitaks kaitse haiguse vastu. Immuunpuudulikkusega inimesi vaktsineeritakse surmatud vaktsiinidega ja/või komponentvaktsiinide korduvate süstetega.